Kõik algas ühest täiesti tavalisest laste toorvorstikeste pakist. Jaanipäevast oli külmikusse jäänud pakk laste toorvorste. Isenesest pole siin midagi imelikku… ainult et jaanipäevast oli möödas juba üle kuu. Ja noh, pakend oli selle ajaga veidi … vormi muutnud. Ütleme nii, et oli kenasti priskemaks paisunud.
Margit ja lapsed juhtusid olema paki avamise päeval Põlvamaal ja mina olin üksi kodus. Ja siis tuli pähe see mõte… et noh… aga miks mitte proovida. Sisendasin endale täiesti enesekindlalt, et olen ikkagi mees ( onju.. natuke egot kahh 😀 ), kes nooruses Nõukogude armees käinud – seal igasuguseid kummalise välimuse ja maitsega sööke söönud, et saan ka sellega hakkama.

Lõin pakile ettevaatlikult väikese augu sisse… ja sain lõhna järgi aru, et õnneks on vorstidel midagi naturaalset ka. Lõhn meenutas, kuidas nüüd väljendada viisakamalt … mitte just kõige värskemat liha, oleks kärbsed toas, oleksid nood hetkega pakis maiustamas, igaljuhul kulmu pani ikka kergitama küll.
Tegin aknad lahti, et toad tuulduksid ja asusin vorste pesema. Plaan oli ju endiselt kindel – vorstid tuleb konsumeerida. Liha on liha. Pesin need ära, siis pannile, kaas peale ja lasin vaikse tulega pikalt sussutada. Mõte oli lihtne: las kõik võimalikud kahjulikud tegelased saavad hävitatud kuumaga ja mina saan siis rahulikult nautida.
Kogu selle protsessi saatel ( pann ja vorstid ) oli muidugi natuke teistsugune lõhn õhus… aga sellest polnud lugu. Aken oli lahti ..
Lõpuks arvasin, et said valmis, võtsin ja mekkisin kolm vorsti ära. Ausalt öeldes – maitsel polnud väga viga midagi. Olen hullematki söönud.

Aga…

Umbes pool tundi hiljem sain aru, et tänase päeva ilmselt saadan mööda tualetis, poti külge aheldatud. Umbes nii nagu Prometheus oli kunagi kalju külge aheldatud – ainult et mina oleksin poti küljes… ja kannipidi ..

Siis aga meenus, et Margit kunagist rääkis, et kui on seedeprobleemid, siis võib kasutada sellist õli nagu DigestZen. Olin nobe ja läksin avastama, et kus võiks olla see õli. Aega väga ei olnud, aga õnneks leidsin pudeli üsna ruttu üles.
Kasutasin koheselt nagu peab ja ka määrisin oma kõhupiirkonda ja tallad ka. Tol hetkel ma muidugi ei teadnud veel, et seda oleks olnud mõistlik teha baasõliga – aga noh, tegin nii nagu oskasin.

Esimese viie minutiga mingit imet ei juhtunud. Kõhus oli kuulda väga hirmutavaid hääli ja valmistusin juba päeva veetma poti peal, kuid siis tundsin, et kuidagi rahulikumaks jääb kogu see mäsu kõhus .. mööda oli läinud ehk 15 minutit, ega’s siis kella ei jälgi ju.. .
Jäin natuke ootama. Läks veel veidi aega… ja polnudki enam probleemi .. lahenes ilma igasuguse poti peal kõõlumiseta.
Siis sain aru, et vähemalt selles õlis on midagi, mis toimib ikka väga effektiivselt.. vähemalt minule .. see usk sellesse õlisse oli nii tugev, et julgustas ära sööma ka teised vorstid.. ilma igasuguste eeldatavate probleemideta .

Vot selline oli minu algus doTERRA eeterlike õlidega. Tänaseks olen neid kasutanud ja ka teistele tutvustanud juba aastaid. Nende abiga olen toetanud vanureid spordisaalis ja ka inimesi, kellel on olnud ootamatuid probleeme iseenesega. Julgen aidata ka teisi, sest tean omast kogemusest, et need võivad olla väga võimsad abilised. Täna on eeterlikud õlid lihtsalt osa minu igapäevaelust – hommikul, tööl, trennis ja õhtul.
Ilma pikemalt mõtlemata ( kuid teadlikult ), lihtsalt ja loomulikult.
Ja kui sa alles alustad – nagu mina kunagi, väikese kahtlusega – siis ära muretse liiga palju. Õpi nende õlide toimeid ja kasutusvaldkondi, kasuta AINULT puhtaid sertifitseerituid, testituid eeterlikke õlisid. Alusta lihtsalt ühest õlist, mida sul parasjagu vaja on. Ülejäänud teadlikkus ja kogemus tuleb ajapikku ise.

The post Miks ma valisin doTERRA eeterlikud õlid – minu lugu. appeared first on intuit.ee.