Bovise skaala

Mis on Bovise skaala ja milleks seda kasutatakse?

Bovise skaala on energiamõõtmise tööriist, mida kasutades saad pendliga ( näiteks superisis 9 ) mõõta toidu, vee, ruumide ja kõige muu eluenergia taset.

Bovise ühikute päritolu

Lühidalt öeldes Bovise ühikud on elujõuenergia mõõtühik. Paljud tunnevad seda energiat ka nimede Prana või Chi all. Selle mõõtühiku päritolu pärineb teadlaselt, kelle järgi see nime sai. Prantsuse füüsik Alfred Bovis elas aastatel 1871-1947. Tänu tema uurimistööle hakati elujõuenergiat väljendama arvuliste väärtustena, kuigi pikka aega peeti selle olemasolu tõendamata nähtuseks.

Toidu elujõuenergia mõõtmist peetakse väga oluliseks. Samuti omistatakse tähtsust inimese enda elulisele kiirgusele. Oluline on mõõta ka nende ainete Bovise väärtusi, millega meie keha kokku puutub, et saada ettekujutus nende võimalikust mõjust organismile.

Terve inimese keskmine Bovise väärtus jääb vahemikku 7000-10 000 Bovise ühikut. Sageli kasutatakse siiski neutraalse võrdlusväärtusena 6500 Bovise ühikut ning järgnevad selgitused lähtuvad sellest tasemest.

Mis juhtub, kui Bovise väärtus on kõrgem või madalam?

Mida see täpsemalt tähendab ja mis juhtub siis, kui puutume kokku „energiaallikatega“, mille väärtus on sellest kõrgem või madalam?

Näide toidu põhjal:

Mis võiks olla parem näide kui toit? Tarbime seda keskmiselt kolm korda päevas ning puutume pidevalt kokku selle energiatasemega.

Lähtudes eelnevalt mainitud võrdlusväärtusest 6500 Bovise ühikut, kujutame ette, et inimene sööb pidevalt toitu, mille väärtus on ainult 1000 Bovise ühikut. Sellisel juhul avaldab see otsest mõju inimese tervislikule seisundile.

Mis siis juhtub, kui anname organismile midagi, mille väärtus on kõrgem kui 6500 Bovise ühikut?

Siis keha hakkab võtma üle kõrgemat energiataset. Seda võib tunda vahetult oma enesetundes. Inimene lihtsalt tunneb end paremini.

Lühidalt kokku võttes tähendab see järgmist:

Kui inimesele antakse toitu, mille elujõuenergia väärtus on madalam, kui keha enda väärtus ehk alla 6500 Bovise ühiku, siis võtab selline toit organismilt energiat ning nõrgestab keha.

Kui aga organism saab toitu, mille elujõuenergia väärtus on kõrgem, kui keha enda väärtus ehk üle 6500 Bovise ühiku, siis saab keha konstruktiivset energiat ning tugevneb.

Toiduainete Bovise väärtuste tasemed.

Tavapäraste toiduainete väärtused jäävad vahemikku 6000-9000 Bovise ühikut.

Vahemikus 9000-12 000 Bovise ühikut on eriti elujõulised toiduained.

Toiduained, mille väärtus ületab 12 000 Bovise ühikut, omavad selle käsitluse kohaselt juba tervendava vibratsiooni omadusi tänu oma tugevale energiat suunavale mõjule.

Stimuleerivate ainete, näiteks tööstuslikult toodetud maiustuste ja alkoholi väärtused jäävad vahemikku 3000-6000 Bovise ühikut. Samasse kategooriasse paigutatakse ka destilleeritud vesi.

Nii palju siis teooriast…

Tegelik reaalsus — supermarket vs. oma aed

Paraku näitavad erinevates supermarketites tehtud mõõtmised sageli vaid umbes 1000 Bovise ühiku suuruseid väärtusi.

Tuleb märkida, et 1000 Bovise ühikut tähistab selle käsitluse järgi objekti jääkenergiat. Sellisel objektil on väidetavalt alles vaid minimaalne elujõuenergia ning seetõttu mõjub see organismile nagu mürk.

Mõned peamised tegurid, mis võivad selliste väärtusteni viia:

• Mittemahepõllumajanduslik kasvatamine

• Monokultuurides kasvatamine

• Pikad transpordivahemaad

• Pikk säilitamine kaupluse riiulitel

• Liiga pikk või vale säilitamine kodus

Täielik vastand sellele on oma aiast saadud saak.

Aias kasvatatud mahekasvatusega köögiviljade ja puuviljade väärtusteks on mõõdetud kuni 20 000 Bovise ühikut.

Ütlus „sa oled see, mida sööd“ omandab siin täiesti erilise tähenduse.

Mis komplekti kuulub?

Komplekt sisaldab kahte skaalat – ringkujulist mõõtekaarti pendliga töötamiseks ja lineaarset skaalat õppematerjaliks.
PDF-fail on prinditav A4 formaadis (horisontaalne).