“Ainus tõeline tarkus on teada, et sa ei tea midagi.” – Sokrates

Niisiis .. tensorrõngas….Minu esimene kokkupuude tensorrõnga teemaga sai alguse hoopiski elektrokultuuri katsetusest. Juhtusin lugema ühte lombitagust kirjandust, mis äratas huvi – tegu oli millegi uue, alternatiivse ja huvitavaga, millest keegi su ümber polnud kuulnudki.

Kuid skeptik nagu ma olen, ei haaranud ma kohe teemast kinni. Uurisin natuke. Eestikeelset informatsiooni oli vähe – ikka väga vähe. Inglise keeles oli teemaga asi kobedam ja otsustasin katsetada.

ALGUS

“See, mida me teame, on tilk. See, mida me ei tea, on ookean.” – Isaac Newton

Apelsinipuu, mis ei tahtnud kasvada

Mul kasvas toas apelsinipuu, mis mingil põhjusel jäi väga kehvaks. Mingid sitikad sõid lehti ja puu hakkas lihtsalt kuivama. Alguses mõtlesin, et hea küll, ju ma ei oska õieti seda taime kasvatada. Kuid juhtus nii, et olin just lugenud netist heddekast, elektrokultuurist ja tensorrõngastest. Nagu ikka … trots ja huvi ajendasid mind meisterdamisele.

Kõigepealt tegin puule valmis heddeka – just olin lõpetanud selle teemalise kirjanduse lugemise. Heddeka on vana veemärk, mida tunti juba vanematel aegadel. Pidavat struktureerima vett ja üldse olema kasulik energeetiliselt kõigile vett sisaldavatele kehadele.

Minu üllatuseks ei läinudki kaua, kui kadusid sitikad ära ja puule tekkis külje peale uus võrse.

Ma ei saa kindlalt kinnitada, et just heddeka seda tegi, kuid midagi muud ma ei kasutanud.

Samal ajal uurisin edasi elektrokultuuri teemat, mida teati juba 1927.

Siis tegin valmis varda, millele keerutasin kellaosuti suunas vasktraadi ja ülemise osa jätsin pikemalt koonusekujuliselt välja ulatuma. Surkasin selle sinnasamasse lillepotti, kus kasvas apelsinipuu.

Tensorrõngas tuleb mängu

Kuna heddeka uurimise ajal haakus ka tensorrõngaste teema, tegin valmis täpse 144 Cubit pikkusega tensorrõnga ja hakkasin kastmisvett hoidma tensorrõnga sees enne kastmist.

Kuu hiljem oli tulemus silmaga nähtav – puu, mis oli praktiliselt suremas, oli täis uusi lehti ja võrseid ( vt. 27 juuni pilti )

Kuna ametlikult teadus ei kinnita tensorrõngaste võimalikke mõjuvaid omadusi ja ka elektrokultuuri teemadel ollakse väga kidakeelsed, siis ma ei saa väita (kuna pole vastavaid aparaate, et mõõta nende omadusi), et just need abivahendid mõjusid. Aga mina usun päris kindlalt, et just need kolm asja koos – heddeka, elektrokultuuri varras ja tensorrõnga vesi – aitasid puul taas kasvama hakata.

Pimekatsed – sest uudishimu ei jätnud rahule

Apelsinipuu andis mulle julgust edasi minna. Hiljem olen teinud pimekatseid selle sama 144 Cubit mõõtu tensorrõngaga ja tulemused on olnud huvitavad.

Veini maitse muutmine. Kord naistuttavad ostsid Itaalias sellist väga soodsat veini, mille maitse .. no.. oli ka.. vastavalt siis hinnale :), panime siis veiniklaasi tensorrõnga sisse. Kümmekond minutit hiljem oli maitse muutunud (naisekspertide kinnitusel, nemad isegi ei teadnud, et sellist katset tegin) – see maitseteravus kadus, vein nagu muutus maitselt pehmemaks.

Vee maitse muutmine. Sama lugu kraaniveega – rõnga sees hoitud vesi läheb maitselt selliseks pehmemaks. Seda on erinevad katsealused võrdluskatsetel kinnitanud.

Pendlikatse. Olen eksimatult pendliga pimekatsel ära näidanud erinevust tavalise kraanivee ja tensorrõnga sees hoitud vee vahel. Iga kord.

Peavalu leevendamine. Teise mõõduga tensorrõngaga olen aidanud peavalust lahti saada. Jällegi, mulle täiesti võõra inimese kinnitus. Olen tänulik, et ta julges seda peas kanda mõnda aega.

Mida ma jätkuvalt teen…

Praktiseerin siiani erinevate mõõtu tensorrõngastega. Kasutan neid keha toetamiseks, hoian vett rõnga sees enne joomist ja panen puu- ning juurvilju rõngasse, et Bovise skaalal oleksid numbrid paremad – mulle vastuvõetavamad.

Olen siiani teatud asjades skeptik, aga need kogemused on mind pannud mõtlema, et me ikka ei tea tegelikult, kuidas asjad toimivad – nii energeetiliselt kui ka kvantfüüsikaliselt. Apelsinipuu, mis oli pooleldi närtsinud, läks pärast heddekat, elektrokultuuri varda ja tensorrõnga vett ootamatult kasvama. Sama ka mu avokaadopuu – nüüd on selline pirakas, suurte lehtedega. Samuti ühe töökaaslase niru taim hakkas kasvama pärast selle vasktraadiga keerutatud varda kasutamist.

Juhus? Võib olla…

“See, et midagi pole tõestatud, ei tähenda, et seda pole olemas.” – Carl Sagan (minu poolt natuke kohendatud lause, kuid mõte jääb samaks)

Kindlasti ma ei reklaami tensorrõngaid kui mingeid imevidinaid ja meditsiinilisi vahendeid. Pigem kinnitan, et on asju ja teemasid, mida me ei tea, kuid mida teati juba aastatuhandeid tagasi. Ma ei oska neid protsesse seletada, aga ma ei saa ka neid eitada. Hoopis huvitavam ja teaduslikult kinnitatud lugu on struktureeritud veega, mida peaks saama ka tensorrõnga abil ja millega ma kastsin apelsinipuud ja mida tarbin ka ise.

Ole uudishimulik. Proovi ise. Kahe klaasi katse võtab aega ehk 20 minutit… ja anna mulle teada, mis tulemuse said